Loe uudist, mis pani peaminister Taavi Rõivase rõkkama

„Küllap mäletate pealkirju, mis kuulutasid Eurostati tabelile viidates, et üks meie naaberriikidest on majandusarengult Eestist mööda läinud. Sellest kõnelesid kõlavalt nii jutusaated kui ka riigikontrolli auditid, valvearvajatest rääkimata. Tehti kaugeleulatuvaid järeldusi meie majanduspoliitika kohta. Ei häirinud neid arvajaid grammivõrdki fakt, et palgad on selles riigis 30 ja pensionid 33 protsenti Eestist madalamad. See oli suur uudis ja pressimismi pidupäev,“ rääkis Taavi Rõivas oma kõnes.

Ta tõi välja, et hiljuti avaldas Eurostat täpsustuse. „Nende metoodikast leiti viga ning uudis möödaminekust osutus selleks, mida numbritesse süvenenud majanduseksperdid niigi teadsid - eksituseks. Uuendatud tabeli järgi on hoopis Eesti elatustase hiljuti ühest vana-Euroopa riigist möödunud. Teile ei meenu, et majandusuudised oleks sellest rääkinud? Põhjusega - see on avaldamiseks liiga hea uudis. Kas me tõesti kardame iseenda ja oma Eesti kohta hästi öelda?“ rääkis Rõivas.

Ta jätkas, et objektiivselt, faktidele tuginedes, ei ole Eesti inimesed kunagi nii hästi elanud kui praegu. „Viimase nelja aastaga on reaalpalk tõusnud ligi viiendiku võrra. Kriisi põhjaga võrreldes on meil ligi 100 000 inimest töö leidnud ning tööpuudus on jõudnud buumiaegse taseme lähedale, vaid 5,1 protsendini. See kõik on aidanud kaasa ka pensionite ning lastetoetuste tõusule,“ lõpetas parempoolse erakonna juht oma mõtte.

Äripäev märkas peaministrit rõõmustanud uudist juba varem. Rõivas säutsus 10. veebruaril, et Eurostati täpsustatud andmetel tõusis Eesti SKP per capita ehk ostujõudu arvestades 2014. aastal 76%-ni Euroopa Liidu keskmisest, sealhulgas mööda Kreekast.

Eurostati täpsustatud andmetel tõusis Eesti SKP per capita (ostujõudu arvestades) 2014. aastal 76%-ni EL keskmisest, mh Kreekast mööda.— Taavi Rõivas (@TaaviRoivas) February 10, 2016

Tõepoolest, ka Äripäev kirjutas mullu juunis, et Eesti on Kreekast parem, aga Leedust kehvem. Toona avaldatud andmete põhjal oli Eesti SKP ostujõu alusel 73% ja Leedul 74% Euroopa Liidu keskmisest. Statistiliselt väike muudatus, kus nüüd on omakorda ühe protsendipunkti võrra ees Eesti, Äripäeva toimetust rõkkama siiski ei pane.

Leedu kasv on olnud muljetavaldav, samas kui Eesti on tammunud aastaid samal pulgal. Lisaks, kui mineviku asemel vaadata tulevikku, siis Leedu majandus endiselt kasvab, samal ajal on Eesti mõnes kvartalis näidanud ka majanduslangust. Sellest saab lugeda artiklist „Eesti majanduskasv Kreeka ja Soome liigas“.

Paistab, et Taavi Rõivast on veebruaris rõõmustanud ka Eesti Panga avaldatud arvutus, kus tuli välja, et madalapalgalised maksavad kolme Balti riigi võrdluses kõige vähem makse Eestis. Nimelt selleks, et töötaja saaks kätte 500 eurot, peab tööandja tasuma koos maksudega Eestis 808 eurot, Leedus 837 eurot ja Lätis 862 eurot.

.@EestiPank: et töötaja saaks kätte 500 eurot, peab tööandja tasuma koos maksudega Eestis 808 eurot, Leedus 837 eurot ja Lätis 862 eurot.— Taavi Rõivas (@TaaviRoivas) February 22, 2016

Sellest, et odav tööjõud on Eestis kõige soodsam, kirjutas Äripäev juba mullu detsembris. Nii läheb 600eurost palka teeniv üksi elav töötaja Eestis tööandjale maksma 987,54 eurot, samas kui Leedus 1025,78 ja Lätis 1045,45, vahendas Dienas Bizness Läti tööandjate liidu andmeid.

Samuti on Rõivas märkinud veebruaris, et Eesti puhul pole probleem kõrged tööjõumaksud, vaid liiga kõrged palgad. 14. veebruaril säutsus Rõivas, et Reformierakonnale sobib arutelu tööjõumaksude alandamisest hästi, aga PKC näitel on peaküsimus siiski Leedust kolmandiku võrra kõrgemas palgatasemes.

RE-le sobib arutelu tööjõumaksude alandamisest hästi, aga PKC näitel peaküsimus siiski 1/3 võrra Leedust kõrgemas palgatasemes.#terevisioon— Taavi Rõivas (@TaaviRoivas) February 15, 2016

Äripäeva rõõmustab, kui Eestisse tekiks aina rohkem kõrgepalgalisi töökohti. Viimati kirjutasime sellest ka juhtkirjas „Aitäh, PKC! Et tulid. Ja et nüüd lahkud“. Samas kriitikat on majanduspoliitika aadressil avaldanud tööandjad, vaadates tulevikku. Tööandjate liidu juht Toomas Tamsar kirjutas, et kriitiline piir on käes ning meie kõrged tööjõukulud, kõrge hinnaga energia, tõusvad aktsiisid söövad järjepidevalt kohaliku tööstuse konkurentsivõimet.